Mul on lihtsalt tuju vinguda. Ma ei taha enam mitte midagi ega kedagi. Mingi periood on peale tulnud, et mul on jumala pohhui kõigest. Ja kõik asjad mu ümber tunduvad nii masendavana. Ning üks inimene ajab ka mind kohutavalt närvi. Tema käitumine hakkab juba talumatuks muutuma ja mul on sellest kahju, ma ei tea kaua ma jõuan. Mul on nii villand, et mind koheldakse kui lillevaasi riiulil. Ma ei tohi midagi teha, midagi puutuda, kusagil käia. Masenadv :/. Ah, ma ei viitsi enam.
Mida ma vahepeal teinud olen? MITTE MIDAGI. Päevast päeva istunud kas arvuti või teleka ees, ma ei suhtle siit eriti kellegiga ja mõni inimene vist kardab minuga kusagil käia, kui kaine on :S Tahaks päikest võtta, aga ei saa, sest ma ei taha üksi istuda kusagil järve ääres, kus igasugused napakad käivad :S Mind kutsutakse siia, aga see ei huvita kedagi, kuidas ma oma aega sisustan või mida ma teen. Peasi, et ma oleks olemas, kui mõnel inimesel vaja läheb. Tehakse oma tavapäraseid tegevusi ja siis mölisevad, kui ma julgen neile öelda, et mul on igav ja villand sellest kamraadist :S Bjät, kui villand!
Ma lihtsalt pole selline inimene, kes suudaks kogeaeg olla nagu portselanist nuku riiulil ja oodata, et keegi teda liigutaks ning teda märkaks. MA EI TAHA SIIN ENAM NII OLLA! VAJAN TEGEVUST, VABADUST!
Eile igastahes hakkas mul nii igav. Ma ei saanud telekat vaadata, kuna seda juba vaadati ja mulle ei meeldinud see mida sealt vaadati. Arvutis ma olla ei saanud, kuna siit vaadati ka filmi, aga seda olin ma juba näinud ning mina ei vaata filmi kaks korda. Mulle piisab ühest korrast ka. Igastahes ma võtsin siis kätte ja kraamisin terve köögi ära. Kõik uksed, aknad,seinad, riiulid, kapid. Kogu kupatus. Siis tegin veel süüa, käisin pesus ja läksin magama. Täiesti mõtekas päev, eksju. Tänane päev tuleb samasugune, ainult ma ei korista. Ma lihtsalt ei taha enam mitte midagi!!!!!!!
NÄGEMIST!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar